NAERATUS ON I.L.U.`S

Kuidas veel ära tunda enesekindlat ja kaunist naist kui mitte tema naeratuse järgi. Ilus naeratus on naise krooniks. Kahjuks on meie seas naisi, kes ei julge avalikult naerda ja naeratada. Üheks põhjuseks võib olla lähisuhtevägivald. Probleemid hammastega on lisaks iluveale ka tõsine tervisemure. Hammaste halb olukord avaldab karmi mõju tervisele ja igapäeva elule.

Paljud naised, kelle hambad vajavad ravi, ei ole piisavalt materiaalseid võimalusi, et oma naeratus jälle särama panna.

I.L.U. teeb sel aastal koostööd SA-ga Heategevusfond Naeratuse Eest, et toetada lähisuhtevägivalla all ja puudust kannatavate naiste hambaravi.
Nüüd on Sul võimalus igale I.L.U. kauplusest või e-poest tehtud ostule lisada 50 eurosenti või rohkemgi, mille kogu tulu läheb
heategevusfondile Naeratuse Eest.

Toome koos naeratusi juurde ja teeme maailma ilusamaks!

Loe lähemalt heategevusfondist Naeratuse Eest

Millega tegeleb heategevusfond Naeratuse Eest?

Hammaste tervise halvenemise põhjuseks on tihtipeale olnud vägivald, traumad hammastega, õnnetused ja inimese puudulik suuhügieen. Naeratuse Eest eesmärgiks on leida vahendeid selleks, et toetada Eestis raskustes ja puudust kannatavate isikute hambaravikulude katmist, hammaste tervishoiu ja suuhügieeni propageerimist ning elanike teavitamist selle olulisusest.
Fond kogub annetusi, et toetada vähekindlustatud inimeste hammaste ravi, ning töötab selle nimel, et iga inimene teaks õigest suuhügieenist ja hammaste tervishoiust ning selle olulisusest. Suur osa fondi tegevusest on olnud inimeste nõustamine hambaravisüsteemi korralduse ja hüvitise teemadel, samuti ära kuulamine, julgustamine seoses hammaste raviga.
I.L.U. abiga toetame just lähisuhtevägivalla all ja puudust kannastavate naisterahvaste hambaravi.

Kuidas Naeratuse Eest heategevusfond alguse sai?

Heategevusfond Naeratuse Eest Sihtasutus loodi 27.01.2017 eesmärgiga toetada Eestis hambaravi vajavate isikute hambaravikulude katmist ning teavitada elanikke suuhügieeni ja hammaste tervishoiu olulisusest.
Idee fondi loomiseks tuli asutajatel, kes muide töötavad vabatahtlikkuse alusel, eelkõige enda varasematest hambaraviga seotud kogemustest ja ravi kallidusest. Otsustav tõuge tuli peale Kanal2 telesaadet “Roaldi nädal”, kus kajastati Eesti inimeste kehva hammaste olukorda ning seda, mis mõju avaldab see nende igapäevaelule ja toimetulekule. Sageli võime kohata tänavatel, poodides, töökohtades ja kodudes inimesi, kes kunagi ei naerata. Selle põhjuseks ei ole mitte alati halb tuju vaid pigem see, et hambad on lagunenud või ei ole neid üldse.

Paljudel, kelle hambad vajavad ravi, ei ole piisavalt materiaalseid võimalusi. Eesti tervishoiusüsteemis on hambaraviteenuse kulude katmine jäetud enamasti iga täiskasvanud üksikisiku enda kanda. Alates 2017 aastas on küll võimalik kasutada hambaravihüvitist, kuid see summa on suuremate hambaraviga seotud probleemide lahendamiseks liiga väike. (alates 01.07.2017 hüvitas Haigekassa 30eur/aastas, 2018 kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed saavad aastas 40 eurot hambaravihüvitist, kus patsient ise tasub vähemalt 50% arvest. Vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed ja üle 63 aastased eakad saavad hambaravi jaoks hüvitist 85 eurot aastas, kusjuures patsient tasub ise vähemalt 15% arvest. Sama hambaravihüvitis kehtib ka rasedatele ja alla üheaastase lapse emad. Hüvitist saab kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutustes). Võrreldes teiste tervishoiuteenustega, mis on ühtviisi hüvitatavad ning kättesaadavad nii kõrge- kui madalapalgalistele, süveneb hammaste ravi puudutavas valdkonnas ebavõrdsus. Seda saavad endale lubada vaid majanduslikult heal järjel olevad inimesed.

Kui suure probleemiga on tegu? Kui paljusid inimesi Eestis fondi tegevus puudutab?

Hammaste teema on oma olemuselt juba selline, et puudutab kõiki. Kõigile on antud hambad ja teatakse, et nende eest tuleb hoolt kanda, kui soovitakse, et nad püsiks võimalikult kaua tervete ja funktsionaalsetena. Võime hambaid võrrelda ükskõik millise kehaosaga – inimesed üldjuhul unustavad, et neil on jalad-käed-silmad-kops-maks-põrn-pea ja muud kehaosad ning organid. Kuni selle ajani, mil üks või teine neist valu hakkab tekitama. Nii ka hammastega.
Tänu suurenenud hambaravi hüvitisele, on teema leidnud sagedasemat kajastamist meedias, kuid lähenemisnurk asjale ei ole päris see, mis probleemi olemuseni aitaks jõuda. Meedias keskendutakse sageli vaid enim „müüvatele“ detailidele nagu hüvitise suurus, hambakliinikute kallinenud hinnad jmt. Pakkumata lahendusi. Heategevusfondi tegevus peaks puudutama kõiki Eestimaa inimesi, sest terved hambad ja õige suuhügieen on kõikide jaoks olulised.

Inimesi, keda fond on saanud kahe tegevusaasta jooksul toetada ja kelle hambaravi on fond hüvitanud – neid on tänase päeva seisuga alla kümne. Toetuse soovijaid ja taotluse esitanuid on ligi 30-40 rohkem, kuid nende toetamiseks raha alles kogutakse.
Lisaks on fondi tegevus puudutanud toetust saanute lähedasi – perekondi, lapsi, kolleege, sõpru. Nende hulk on juba kordades-kordades suurem. Julgen kindlameelselt väita, et fondi tegevus on neid puudutanud. Lisaks naeratuse tagasi saanud lähedase inimese elukvaliteedi paranemisele on nendesse pere- ja sõprusringkondadesse kinnistatud suur hulk suuhügieeni alast infot. Enamik neist pöörab hammaste korrashoiule ning ravile nüüdsest suuremat tähelepanu. Samuti on nendesse ringkondadesse jõudnud positiivne teadmine, et olenemata tervisemure tüübist, on ka katkiste hammastega inimestel toetuse saamiseks võimalik kellegi poole nõu või abi küsimiseks pöörduda. Ja seda ilma, et neid juba ette kuidagi moodi vähemtähtsaks või „ise-oma-hädas-süüdi“ mõistetaks..

Kes Naeratuse Eesti fondi poole pöörduvad?

Fondi poole on pöördunud erineva taustaga inimesi. Eelkõige pöörduvad väiksema sissetulekuga inimesed ja tihti just lähisuhtevägivalla all kannatavad naised, kes on trauma üle elanud ja keda tänu I.L.U.´le saame nüüdsest rohkem aidata. Meie poole pöörduvad nii üksikvanemad, pereinimesed kui ka üksinda elavad inimesed.

Kuidas fond neid inimesi aitab?

Olenevalt probleemi olemusest, suunatakse inimesed haigekassaga lepingu sõlminud raviasutuste poole. Hambaarsti juures tuleb inimesel lasta hinnata oma hammaste tervise olukorda. Hambaarst koostab visiidi järgselt dokumendi, kus annab ülevaatliku hinnangu patsiendi hammaste seisukorrast, parandamist vajavate hammaste hulgast või proteeside vajadusest. Samuti ravi maksumuse eelkalkulatsiooni ja selleks kuluva ajavahemiku. Seejärel tuleb lisaks hambaarsti koostatud dokumentidele esitada taotlus, pangakonto 10 kuu väljavõte tõestamaks, et abivajaja tõepoolest ei suuda seda ise võimaldada.
Fond on pidevas ühenduses raviasutustega, kes nõustunud osutama raviteenust hinnakirjast soodsamate hindadega.

Milline on toetust saanud inimeste tagasiside? Kas on eriti eredaid juhtumeid, kus kellegi elu on tänu hammaste korda saamisele muutunud?

Kuna abisaanute hulk ei ole kahjuks hetkel veel väga suur, on iga lugu jäänud fondi liikmele väga eredalt meelde. Totaalne muutumine, mille hammaste rida huulte taga inimesega teeb, on nii ilmne.
Hammasteta noor naine oli enne ravi saamist nii endasse sulgunud ja uje, et oli välistanud igasuguse romantilise suhtluse vastassugupoole esindajatega. Selleks, et inimene end avaks ja ka oma sisemise ilu välja julgeks tuua, oli vaja kahte rida hambaid. Nii lihtne ja samas nii keeruline.
Ja keskealine mees, kes keelevähi ning muude haiguste tõttu oli kaotanud kõik hambad ja ei saanud aastaid normaalselt süüa. Ebatervislik toitumine oli tekitanud terviseprobleeme vaid juurde. Ka tema lugu, tema enese uskumatu tahe ja initsiatiiv ning tema siiras tänu peale esimest korralikku söömaaega olid meie jaoks väga liigutavad. Sääraseid liigutavaid, valusaid kuid ilusat lõppu ootavaid lugusid on fondil veel ja veel.

Fondi liikmete ja I.L.U. siiraks sooviks on, et avaneks peatselt võimalus paljudest ilusate lõppudega lugudest rohkemgi kirjutada. 

Tutvu lähemalt heategevusfondiga Naeratuse Eest siit >>